Hasartmängusektor on Baltimaade majanduse alahinnatud osa

3 min


balti riigid

Baltimaadel pole peale iseseisvuse saamist olnud probleeme madala majanduskasvuga, pigem tehakse suurele osale Euroopast silmad ette. Baltikum on kolmekümne iseseisvusaasta jooksul korrastanud seadusandlust, mis toetab ettevõtlust, ja tänu sellele on siinsetest maadest saanud alguse mitmed edulood – eriti digitaalvallas. Samas on riikidel veel osaliselt kasutamata võimalus riigitulusid turismi ja hasartmängude kõrgema maksustamise arvelt tõsta.

Kasiinod aitavad turismile kaasa

Suurem osa füüsilistest kasiinodest asub riikide pealinnades, mis on tavaliselt ka kõige turistirohkemad linnad. Oleme tähele pannud, et just kasiinod on need kohad, kus väga spetsialiseerunud turistid – need kes tulevad Baltimaadesse odavalt poissmehepidusid pidama – ennast sisse seavad ja kogu öö jooksul lõbusalt aega viidavad. Seda tüüpi peoturism on viimasel aastakümnel olnud üks suuremaid uusi turismitulu allikaid Baltimaade pealinnades.

Ehk kummaline, kuid populaarne valik on end sisse seada füüsilises kasiinos, kuid mitte keskenduda sealsetele mängumasinatele, vaid hoopis e-kasiinodele. Sageli ei suuda füüsiline kasiino pakkuda sama laia valikut mänge ja sama häid boonuseid kui konkureerivad online kasiinod. Kavalad ja võite maksimeerida soovivad mängijad hoiavad raudu mitmes tules ja tutvuvad enne mängima asumist erinevate kasiinode kõikvõimalike boonustega. Näiteks Riias olles on heaks abimeheks https://latvijaskazino.com/kazinobonusi/  kus võib leida kogu Läti kireva online-kasiinomaailma kohta ülevaatlikku infot. Analoogseid võrdlussaite on ka Eesti ja Leedu e-kasiinode kohta, seega hätta ei jää ühelgi maal.

Kasiinod on strateegiliselt paigutatud

Kodumaine kasiinondus sai alguse Armin Karu püüdest tuua Las Vegase edukas ja särav kasiinomaailm koduõuele ning peab ütlema, et püüe oli edukas. Väikelinnas Raplas avatud esimesed mänguautomaadid leidsid ootamatult suure menu ja peagi avati Tallinnas võimas mängusaal. Tänaseks on Olympic Casino laienenud kõigisse Baltimaadesse ning lisaks ka Slovakkiasse, Itaaliasse ja Maltale. Venemaa ja Valgevene filiaalid on praeguseks suletud.

Üks nippe, mis on siinsed kasiinod nõnda populaarseks teinud, on nende paigutus. Sageli on riikide suurimad kasiinod otse südalinnades ning nende otseses läheduses asub ka muud meelelahutust. Näiteks Riia Voodoo Olympic Casino läheduses on ka Läti riiklik kunstimuuseum ja linna suurim ortodoksi katedraal. Leedu suurima Olympicu juures asuvad kuumaõhupallide lennuplats ja Leedu kunsti muuseum. 

Samuti asuvad esinduskasiinod esmaklassiliste hotellidega samas hoones, tänu millele on hotellis ööbijal väga lihtne peale päevast avastusreisi minna mänguautomaatide või -laudade taha lõõgastuma. Sageli teevad samas hoones asuvad ettevõtted koostööd ning pakuvad teineteise teenuste kasutamiseks boonuseid või allahindluseid.

Kasiinosektor kui tööandja

Kasiinode peale mõeldes ei tule me sageli üldse selle peale, kui palju taustajõudu kogu operatsiooni tööshoidmiseks vaja läheb. Euroopa füüsilistes kasiinodes töötab kokku sama palju inimesi kui elab Islandil, ehk ligi 350 000. Esindatud on erinevad valdkonnad, nagu tehnikud masinate korrashoiuks, baaritöötajad, kokad, turvatöötajad, diilerid, ja ka otseselt kasiinondusega seotud kuid mitte neis töötavad järelevalveametnikud. Kuna kasiinode toimimiseks on vajalikud kõigi nende ametite esindajad, pakub uue kasiino avamine tööd mitmekümnele kuni mitmesajale inimesele.  

Maksud käivad kasiinoga käsikäes 

Kuna kasiinode tegevus on maksustatud kallite litsentside kaudu ja ka võidusummade pealt on tarvis makse tasuda, on kasiinod oluline maksusissetuleku allikas. Näiteks Eestis peab ettevõte igakuiselt iga mängumasina pealt tasuma 300 eurot ja iga mängulaua pealt 1278 eurot maksuraha. Mängude pealt tasutav maksumäär ulatub viiest kuni 18 protsendini. 

Suurem osa kasiinomaksudest läheb spordi, kultuuri ja kunsti toetamiseks. Ligi poole maksutulust saab Kultuurkapital, mis omakorda kasutab saadud tulu erinevate projektide rahastamiseks. Samuti saavad toetust erinevad hoolekandeprojektid. Ilma kasiinomaksudeta oleksid paljud kultuuriprojektid alarahastatud ning siinne kultuurikeskkond palju vaesem. 

Uuring näitab, et hasartmäng on kasvav sektor

Kasiinosektori majanduslik mõju riigi kogumajandusele on siiani alauuritud teema, eriti Eestis. Läti ja Leedu kasiinonduse majandusliku mõju kohta avaldati 2021. aasta jaanuaris teaduslik uuring, mis kogus kokku riikide hasartmänguametite statistika. Uuring leidis, et kasiinosektor kasvab mõlemas riigis iga-aastaselt olulisel määral ning on suurepärane allikas maksutulu saamiseks. 

Uuringu tulemused näitasid, et Lätis oli aastate 2015 ja 2019 vahel kasiinosektori iga-aastane majanduslik kasv 11% ja Leedus 7%. Samuti on Lätis kõrge mängija poolt tekitatud käive – iga Lätis elav täisealine inimene tekitab keskmiselt 199 eurot mängukäivet. Leedus on keskmine mängukäive aasta kohta tunduvalt madalam, ainult 49 eurot. Eesti kohta uuringus kahjuks selline info puudub.

Sinu võidust võidab ka riik

Vaielda ei saa – kasiinod ja hasartmängud on oluline majanduse osa ja väärib suuremat tähelepanu majandusanalüüsides. Viimaste aastate online-kasiinode koguse järsk kasv tõstab ka maksutulu hüppeliselt, seega peaks maksutulude jaotamise viisi kindlasti üle vaatama. Lühidalt vajab kasiinosektori mõju kogumajandusele Eestis veel suuremat uurimist, kuid Läti ja Leedu tulemuste põhjal võib arvata, et ka Eesti naudib hasartmängusektori kiiret kasvu.


0 Comments

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga